|
|
INFORMATSIOON EESTIST JA LÄTIST
 Info Eestist
Turistidele kasulikku informatsiooni Eesti kohta pakume soome, rootsi, saksa ja inglise keeles.
Teemad on: jootraha, joogivesi, elekter, Eesti Saatkonnad välismaal, välismaa saatkonnad Eestis, fakte ja andmeid Eesti kohta, pühapäevad, reisimine lemmikloomadega, Internet, krediitkaardid, pass ja viisad, autoga reisimine, takso, turismiinfopunktid, tähtsad telefoninumbrid ja lahtiolekuajad.
 Üldinfo Lätist
Läti riik on loodud 1918. aasta 18. novembril
Pealinn: Riia
Administratiivterritoriaalne jaotus: 26 maarajooni (496 valda) ja 7 riikliku tähtsusega linna (Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne)
Riigipea: president (valitakse ametikohale 4 aastaks, alates 2007. aasta 17. juulist – Valdis Zatlers)
Seadusandlik võim: parlament (Saeima), mille koosseisu kuulub 100 liiget (valitakse 4 aastaks, alates 2004. aasta 22. oktoobrist – 8. Saeima (Seim))
Rahaühik: Latt, sada santiimi
Elanike arv: 2 319 203
Laste, õpilaste ja üliõpilaste arv: 356 505 (15,4 %)
Pensionäride arv: 466 347 (21,8 %)
Naiste: 53.9 %
Meest: 46.1 %
Majanduslikult aktiivsete elanike arv: 1112200, neist 8,7% on töötud (681600 2004. a. august). Töötavate elanike arv (1021200 2004. a. august)
Rahvuslik koosseis (%): põhirahvus: lätlased 58,6; ülejäänud rahvused: venelased 28,8; valgevenelased 3,9; ukrainlased 2,6; poolakad 2,5; leedulased 1,4; ülejäänud 2,2
Religioon: luteri-, õige- ja katolik usk
Kõikide üldhariduskoolide arv: 326
Õpilaste arv: 18970
Kõrgkoolid: 759 500
Üliõpilaste arv: 2 206 000
Geograafia
Territoorium - 64589 km2, sealhulgas maismaa - 62046 km2, siseveed–2543 km2. Kuni okupatsioonini1940. aastal oli Läti territoorium 65800 km2, kuid1944. aastal ühendati osa Abrene rajoonist Venemaa territooriumiga.
Territooriumi pikkus põhjast lõunasse – 210 km, läänest itta – 450 km.
Riigipiiri pikkus –1862 km, sealhulgas maismaapiiri pikkus põhjas Eestiga – 343 km, idas Venemaaga – 282 km, kagus Valgevenega –167 km, lõunas Leeduga – 576 km, kaldajoone pikkus – 494 km.
Läti keskmine kõrgus – 87 m üle merepinna. Kuni 100 m kõrgusel üle merepinna asub 57%, 100 kuni 200 m - 40,5% ja kõrgemal kui 200 m -2,5% riigi territooriumist.
Läti kõrgeim punkt onr Gaizinkalns-311,6 m üle merepinna.
Kõige pikem jõgi riigi territooriumil on Gauja – 452 km. Daugava üldpikkus on 1005 km, kuid riigi territooriumil - 352 km. Lätis on kokku ligikaudu 750 jõge, mis on pikemad kui 10 km.
Suurim järv pindalalt on Lubanas – 80 km2.
Sügavaim järv on Dridzis - 65,1 m. Lätis on kokku ligikaudu 3000 järve, mis on suuremad kui 1 ha.
Rahvuspargid - Gauja Rahvuspark, Kemeri rahvuspark.
Reservaadid - Moricsi saared, Slitere, Grini, Krustkalnsi ja Teiči reservaadid.
Pealinn – Riia.
Suuremad linnad - Riia, Daugavpils, Jelgava, Jurmala, Liepaja, Rezekne, Ventspils. Lätis on 77 linna. Sadamad: Ventspils, Riia, Liepaja.
Alaliste elanike arv - ligikaudu 2,44 miljonit, sealhulgas 1,36 miljonit lätlast, kes moodustavad 55,66% kõikidest elanikest.
Elanikud
Lätlased elavad sellel maal juba kaks aastatuhandet. Läti rahvas kujunes välja, kui vanabalti latgalite, zemgalite, seelide ja kursside hõimud segunesid Balti soome rahvaste eestlaste ja liivlastega. Praegu elab maailmas umbes 1565000 lätlast, neist Lätis (1989. aasta rahvaloenduse andmetel) 1,39 miljonit, Vene Föderatsioonis 47 000, Ukrainas 7000, Leedus 4000, Eestis, Valgevenes ja Kasahhis igaühes umbes 3000. Mujal maailmas (Lääne-Euroopas, USA-s, Kanadas, Austraalias, Brasiilias jm) umbes 1356081 lätlast.
21. saj. alguses elab Lätis umbes 664 092 venelast, 88 998 valgevenelast, 59 403 ukrainlast, 56 798 poolakat, 31 840 leedukat, 9 820 juuti, 8 403 mustlast, 3 696 sakslast, 2970 tatarlast, 2670 armeenlast 2530 eestlast ja veel 136 rahvuse esindajad.
Multikulturaalsele mõjule vaatamata on lätlased suutnud säilitada oma rahvusliku identiteedi, kultuuri ja keele.
Keel
Läti Vabriigi ametlik keel on läti keel, kuid väga levinud on ka vene, inglise ja saksa keel. Läti keel kuulub indo-euroopa keelkonna balti keelte rühma. See on moodustunud vanade balti hõimude – latgali, zemgali, seeli ja kursi keeltest, tugevat mõju on avaldanud ka liivi keel, mis kuulub Läänemeresoome keelte rühma. Läti keeles on 3 dialekti: kesk-, liivi- ja augšzemnieku, mis jagunevad 512-ks murdeks. Murded on jagatud järgmistesse rühmadesse: kursi murded, latgali murded, liivi murded, seeli murded, tāmnieku ja zemgali murded. Läti kirjakeele aluseks on keskdialekt, milles on kõige paremini säilinud vanimad läti keele helid ja 3 intonatsiooni: venitud, murtud ja langev).
Esimese Läti Vabariigi ajal (1920-1940) oli läti keel suhtlusvahendiks igal elualal, aga pärast nõukogude okupatsiooni algust suurenes vene keelt rääkivate immigrantide arv ja läti keelt püüti sihikindlalt välja juurida. Vene keel avaldas läti keelele negatiivset mõju, tuues keelde sisse väga palju barbarisme ja otsetõlkeid, mõjutades ka foneetikat ja süntaksi. Siiski avaldati sel ajal ka läti keeles olulisi teoseid ja moodustati Keele ja Kirjanduse Instituut. Alates 1988. aastast on läti keel tagasi võitnud kaotatud positsioone ja on taastatud Läti Vabariigis ametlik riigikeel.
Kliima
(Kevad) Kevade alguseks võib pidada kuupäeva, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb ja püsib stabiilselt üle 0oC. Lumi ja külmunud maa sulavad, vesi vabaneb jääst ja loodus ärkab. Läti lõunaosas on kevade tulekut näha umbes 20. märtsi paiku. Pärast seda liigub kevad järkjärgult üles kõrgendikkudele. Kõige hiljem saabub kevad riigi kirdeossa. Kevadel on aasta lõikes kõige vähem sademeid. Domineerib antitsüklon. Mais on kõige vähem sademeid ja kõige rohkem päikeselisi päevi aastas. Temperatuuri järkjärgulist tõusu võivad omakorda mõjutada kiiresti pealetungivad arktilised õhumassid, mis põhjustavad temperatuuri järsku langust ja sademeid, tihtipeale ka lumesadu.
(Suvi) Suvi on kõige soojem aastaaeg, siis toimuvad looduse protsessid kõige intensiivsemalt. See algab juuni keskel, kui õunapuud ja sirelid on ära õitsenud, ja ööpäeva keskmine temperatuur ületab 15oC. 21. juunil tõuseb päike kõige kõrgemale üle horisondi ja päev on kõige pikem. Järkjärgult tõuseb õhu temperatuur, mis saavutab maksimumi juulis, mere rannikul isegi augustis. Läti ilmaolud muutuvad sõltuvalt tsükloni ja antitsükloni mõjust. Antitsükloni mõju all toovad lõuna või kagu tuuled sooja ja kuiva õhku ja ilm on selge ja soe. Sel ajal on keskpäeval kõige kõrgemad temperatuurid, mis ületavad 30oC. Suve teisel poolel toovad tsüklonid niiskeid õhumasse Atlandi ookeanilt ja Läänemerelt. Need moodustuvad tavaliselt juulis ja augustis.
(Sügis) Sügise algusest annavad teada esimesed hommikukülmad. Need ilmuvad septembri algul kõigepealt Kirde-Lätis. Pärast seda liiguvad nad järkjärgult üle riigi territooriumi, jõudes rannikule alles septembri lõpus. Veidi hiljem langeb samas järjekorras ööpäeva keskmine temperatuur alla 10oC – lõppeb aktiivne vegetatsiooni-periood. Novembri teisel poolel läheb sügis järkjärgult üle talveks. Pika sügise tingib Atlandi ookeani ja Läänemere soojendav mõju. Sügise iseloomu määravad tsüklonid ja antitsüklonid. Sügiskuudel toimub tsüklonite aktiveerumine. Atlandi ookeani kohal liikuvad tsüklonid toovad pilvist ilma, tihtipeale sademetega. Õhu jahtudes tuleb vihma asemele lörts – vihm asendub lumega. Sügisel võib olla ka selge ja päikeseline ilm, mida rahvasuus nimetatakse „vananaiste suveks” . Selle määrab tavaliselt antitsüklon, kui septembri lõpus või oktoobri alguses tuleb lõunast või edelast soe kontinentaalne õhk. Temperatuur võib päeval tõusta kuni 20oC. Läti taevas on näha hanede, sookurgede ja teiste lindude parvi. Rändlinnud lendavad ära talvitus- kohtadele.
(Talv) Talv algab siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb ja on pidevalt alla 0oC. Siis külmuvad kinni veekogud, külmub maa pealispind ja tekib lumekate. Tavaliselt tuleb esimene lumi maha Kirde-Lätis novembri keskel. Talve, nagu ka sügise iseloomu, ei mõjuta niipalju päikese kiirgus, kui läänest saabuvad rohked tsüklonid. Nende mõjul moodustuvad suured õhutemperatuuride vahed Lääne-Läti ja Ida-Läti vahel. Õhutemperatuur on talvepäevadel tavaliselt rannikul +5oC kuni –10oC, Ida-Lätis näitab termomeeter madalamat temperatuuri. Kui tsüklonid toovad sooja mereõhku, saabub sula. Kõige tihedamini esineb sula rannikualal ja üldiselt kogu Kuramaal. Soojadel talvedel on sulailm kogu riigi territooriumil. Tsüklonite mõjul tekivad maapinna ja kõrgemate õhukihtide vahel suured temperatuuri erinevused, mille tulemusel moodustub udu. Kõrgem õhuniiskus põhjustab härmatise teket. Külm ilm saabub siis, kui saabub antitsüklon. Ida- ja kirdetuule mõjul liigub Läti territooriumile arktiline kontinentaalne õhk. Selgematel öödel võib õhk jahtuda kuni –25oC ja madalamale.
Pealinn
Riia on Läti pealinn ja asub Daugava jõe suudmes Riia lahes Läänemere rannikul.
Balti hõimud elasid nendel aladel juba ammu, kui saabus munk Meinhard ja ehitas Liivi asulasse mungakloostri umbes 1190. aasta paiku. 1158. aastal moodustasid saksa kaupmehed kogukonna. 1201. aastal asutas piiskop Albert Alamsaksiast Riia linna ja moodustas selles Liivimaa Mõõgavendade Ordu. See oli saksa religioosne-militaarne formeering, mille missiooniks oli levitada ristiusku Balti piirkonnas.
Linn, mis sai 1254. aastal arhipiiskopkonnaks ja 1282. aastal Hansa Liidu liikmeks, muutus silmapaistvaks kaubanduse ja käsitöö keskuseks. Selle geograafiline paiknemine strateegiliselt tähtsas kohas muutis linna Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubanduse vahendajaks. Kuigi linn kuulus saksa Liivimaa Mõõgavendade Ordule, säilitas see endale osaliselt iseseisva staatuse selle arhipiiskoppide ja saksa kaupmeeste juhendamisel ja kontrollis suurt osa Liivimaast.
1522. aastal nõustus Riia kiriku reformiga ja see lõpetas arhipiiskoppide võimu linnas. Pärast Liivimaa Mõõgavendade Ordu laialiminekut sai Riia lühikeseks ajaks iseseisvaks, kuni 1582. aastal sai Poola selle oma alluvusse, Venemaa tsaari Ivani IV pingutuste kiuste, kes püüdis seda oma võimu alla saada. Poolakate pingutused taastada katoliiklust tekitasid protestantide liitumise Rootsi kuninga Gustav II-ga, kui ta vallutas Riia 1621. aastal. Rootslased moodustasid linnas omavalitsuse.
Põhjasõja ajal vallutas Venemaa tsaar Peeter I Riia 1710. aastal, ning sai oma valitsuse alla kogu ülejäänud Rootsi Liivimaa osa, kooskõlas 1721. aasta Nīstate rahulepinguga. Kuigi 17. sajandi jooksul Riia tähtsus langes, taastati see jälle 18. sajandil ja eriti tõusis see 19. sajandil, kui Riiga ehitati raudtee. Riia sai suuruselt teiseks linnaks peale Sankt-Peterburi ja Euroopa kaubanduskeskuseks puidu alal.
Alates 19. sajandi teisest poolest sai Riia Venemaa juhtivaks tööstuskeskuseks, ja umbes 1890. aasta paiku oli ta kolmandal kohal töötavate inimeste arvult pärast Moskvat ja Peterburi. Linn oli Venemaa Sotsiaaldemokraatia partei eluase, ja sellel oli suur roll 1905. aasta revolutsioonis. Saksamaa armee okupeeris Riia 1917. aastal. Pärast I Maailmasõda kuulutati Läti iseseisvus välja Riias ja see saigi uue riigi pealinnaks.
Pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist, mis jaotas mõjusfäärid Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, liideti Riia 1940. aastal Nõukogude Liiduga ja sai Läti NSV pealinnaks. II Maailmasõja ajal okupeerisid linna jälle sakslased (1941.a.), aga hiljem (1944.a) vallutati see tagasi Nõukogude armee poolt. Nõukogude Liit edendas mittelätlaste immigratsiooni Riiga, ja niiviisi oli juba 1975. aastal vähem kui 40% Riia elanikest etnilised lätlased. Riia sai jälle iseseisva Läti Vabariigi pealinnaks 1991. aastal.
Tänapäeval on Riia tähtis Läänemere sadam, maismaa ja raudtee ristpunkt, ning tööstuse ja kultuuri keskus. Põhiliste Riia tööstusaladena võib mainida metallitööstust, laevade ja diiselmootorite ehitust ja remonti, autotööstust, keemia ja ravimitööstust, puidutöötlust, toiduainete- tööstust, tekstiili- ja elektroonikatööstust. Riia pole mitte ainult Läti majanduse peamine tugi, vaid ka suurim haridus- ja teaduskeskus. Seda näitab suur arv igal aastal Riias toimuvaid erinevaid kultuurüritusi, rahvusvahelisi näitusi, teaduskonverentse ja seminare.
Usk
Lätis on enamik usklikke protestandid (luterlased), vähem on rooma katoliiklasi, kes asuvad põhiliselt riigi idaosas, ning on ka vene õigeusklikke. Lätis oli 2002. aasta lõpus registreeritud kokku 977 religioosset kogudust. Nendest 384 protestantlikke (300 luteri, 18 adventisti, 66 baptisti), 216 katoliiklikke, 122 õigeusulisi ja 66 vanausulisi kogudusi. Lätis on ka 7 heebrea kogudust.
Lisaks nendele religioossetele kogukondadele võib Lätis veel kohata krišnaiite ja vabastusarmeed.
Ajalugu
Riia linna ajalugu saab mõõta rohkem kui kaheksa sajandi vältel, see on täis dramaatilisi sündmusi ja on jäädvustatud mitmetes raamatutes, ausammastes, muistendites, lauludes, mälestustes ja jutustustes.
Arheoloogilised leiud Riia territooriumil tunnistavad, et asustus on siin olnud juba 12. sajandil. Rīdziņa jõe suubumiskohas Daugava jõkke, praeguse Alberti väljaku rajoonis oli tekkinud laiendus, niinimetatud Rīga järv. See oli hea koht sadama jaoks, sellepärast tekkisid selle ümbrusesse kohalike hõimude – kursside ja liivlase asulad.
12. saj lõpus tahtsid saksa kaupmehed laiendada ja säilitada oma tegevuspiirkonda Läänemere idarannikul, ja siis saabusid siia ka ristirüütlid. Nende esimene juht piiskop Berthold langes 1198. aastal lahingus Riia Senais mäe juures. Henriku kroonikas on selle kirjeldamisel esimest korda kasutatud kirjalikku nimetust “Rīga”.
Järgmine piiskop Albert kolis 1201. aastal Ikšķile’st Riiga ja pärast läbirääkimist kohalike liivlastega hakkas ehitama Riia järve äärde kindlustatud asulat. Nii sai 1201. aasta ametlikuks Riia asutamise aastaks. Juba 1202. aastal ilmusid siia esimesed kolonistid – saksa ehitismeistrid. Riia muutus tasapisi rünnakute baasiks kohalike Balti rahvaste vastu. 13. saj hakkas Riias õitsema kaubandus, mis muutus üheks põhiliseks vahendajaks lääne ja ida vahel.
Isegi kuni 16. saj lõpuni ei lõppenud Riias lahkarvamused haldusõiguste kohta riialaste endi – piiskopi, Mõõgavendade (hiljem Liivimaa) ordu ja Riia ehitismeistrite – vahel, mis aegajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks.
Liivimaa sõja (1558-1583) tulemusena ja Liivimaa riigi lagunedes läks Riia 1581.aastal Poola alluvusse. Hiljem, pärast Poola-Rootsi sõda (1600-1629), läks Riia pärast tugevat vastupanu 1621. aastal Rootsi võimu alla ja sai nendele kuuluva Baltimaade osa administratiivkeskuseks. 18. saj algas Põhjasõjaga (1700-1721), milles Venemaa ja Rootsi võitlesid ülemvõimu eest Läänemerel. Selle tulemusel 1710. aastal pärast pikkaajalisi piiramisi ja katku epideemiat jõudis Riia Venemaa võimu alla.
18. saj teisel poolel arenes Riias kiiresti tööstus, saksa gildid kaotasid monopoolse seisundi tootmises ja kaubanduses. 19. saj sai Riia üheks peamiseks Venemaa impeeriumi sadamalinnaks ja tähtsaks raudteetranspordi sõlmeks. Riia territoorium suurenes 19. saj teisel poolel ja 20. saj algul 10 korda ja elanike arv oli 1913. aastal 80 korda suurem, kui 18. saj algul. Riia oli suuruselt teine Venemaa lääneosa linn peale Sankt Peterburi.
Murdepunkt Riia arengus oli 1915.-1917. aasta, kui I Maailma-sõja algusest sai Riiast rindeäärne linn. Riiast evakueeriti Venemaa keskossa koos tööstusettevõtetega umbes 200 000 töölist koos perekonnaliikmetega.
Esimese maailmasõja lõpuosas tekkis võimalus luua iseseisev Läti Vabariik, mis keerulises poliitilises olukorras kuulutati välja Riias 1918. aasta 18. novembril. Algas Läti vabadussõda, mille ajal 1918.-1919. aastal Riia tugevalt kannatas, elades üle kolme erineva poliitilise jõu vahetumise. Pärast 1920. aasta augustit sai hävitatud Riia sama palju hävitatud Läti Vabariigi pealinnaks. 20. saj 20-30. aastail arenes Riia nii kaubanduse, kerge- ja toiduainetetööstuse, ning kultuuri ja hariduse keskuseks.
1940. aasta 17. juunil sõitsid Riia kesklinna sisse nõukogude tankid – Nõukogude Liit oli Läti okupeerinud. Teise maailmasõja ajal kannatas tugevalt Riia vanalinn, hävitati sadam ja raudteesõlmed. Pärast sõda sai Riia üheks suurimaks Nõukogude Liidu lääneosa keskuseks, kus vastavalt tööstusplaanidele arendati nii kergtööstust kui ka tähtsaid sõjatööstuse ettevõtteid. Riia oli ka Baltimaa militaarpiirkonna keskus. Uute vastloodud ettevõtete varustamiseks tööjõuga alustati massilist inimeste sissetoomist teistest Nõukogude Liidu vabariikidest, mille tulemusel suurenes Riia elanike arv 1950. aastast kuni 1980. aastani seitse korda.
Läti iseseisvuse taastamise ajal sai Riiast Ärkamise Liikumise Keskus. 1991. aasta jaanuaris kogunesid Läti elanikud barrikaadidele Riias, et seista vastu võimalikule Nõukogude Liidu sõjaväeüksuste rünnakule.
Raha
Krediitkaardid
Läti on üks nendest maailmariikidest, milles sularaha kasutatakse küllalt laialt, s.o., umbes 30% rahast.
Läti hotellides, restoranides, kohvikutes ja suuremates kauplustes on võimalik tasuda rahvusvaheliste EUROCARD, MASTERCARD, VISA, JCB, DINER'S CLUB, AMERICAN EXPRESS, EUROCHEQUE kaartidega, Läti pankade väljastatud elektroonsete rahakaartidega, ning saada sularaha Läti pankadest ja pangaautomaatidest ööpäevaringselt.
Reisitšekid
Maailmas kõige enam levinud reisitšekid, mis on käibel ka Lätis, on American Express ja Thomas Cook.
Reisitšekid on üks sularaha asendamise viisidest, mis tagab Teie arvelduste ohutuse ja mugavuse.
Tšekke on võimalik vahetada sularaha vastu või kasutada ka maksevahendina ükskõik mis konverteeritud valuutana erinevates maailma riikides.
Populaarseimad reisitšekid on Thomas Cook ja American Express reisitšekid.
Valuuta
Läti Vabariigi rahvuslik rahaühik on latt, milles on 100 santiimi. Latt on ainus seaduslik maksmise vahend Lätis. Läti rahvusliku valuuta algus ulatub esimese iseseisva Läti ajani, mil 1922. aasta 3. augustil kinnitas Ministri kabinet "Rahaseadused " ja Läti rahaühikuks sai latt ja lati sajandikku nimetati santiimiks.
Rahatähtede kirjeldust, nummerdamist, registreerimist ja monetaarset kattust määrab Läti Panga /Latvijas Banka/ nõukogu.
Järkjärguline lattide rahatähtede ja müntide tagasitulek kasutusse toimus alates 1993. aastast, mil 5. märtsil lasti välja esimene taastatud lati rahatäht - Läti Panga 5 latine. Rahareform lõpetati Lätis täielikult 1998. aasta 20. juulil, mil anti välja 500 latine rahatäht. Seega on hetkel kasutusel paberist rahatähed nominaalväärtusega 5, 10, 20, 50, 100 ja 500 latti ja mündid nominaalväärtusega 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 santiimi ja 1, 2 ja 100 latti.
Läti Pank on lasknud välja ka juubeli- ja mälestusmünte, mille tootmises on kasutatud väärismetalle.
Läti raha ajaloos lasti esimesed juubelimündid (2 latti, 10 latti ja 100 latti) välja 1993. aasta novembris, tähistades Läti Vabariigi iseseisvuse 75. aastapäeva. Rahvusvaheliste müntide programmide raames on lastud välja mitmeid hõbedast ja kullast mälestusmünte, nende seas Läti laevanduse ajaloole pühendatud kuld- ja hõbemündid, Riia 800 aasta juubelile pühendatud hõbemüntide sari, austades Läti sportlaste saavutusi rahvusvahelistel võistlustel lasti välja Sydney olümpiamängudele pühendatud kuld- ja hõbemündid, 1 latine hõbedane nööbikujuline juubelimünt jt.
Telefonid
Läti telefonidest ja kõikidest avalikest taksofonidest on võimalik helistada teistesse riikidesse, kasutades rahvusvahelisi telefonikoode. Avalike telefonide kabiinid on tänavatel ja ühiskondlikes ruumides – raudteejaamades, bussijaamades, kaubakeskustes jt, ja neis on olemas info helistamise korra kohta Lätis, rahvusvaheliste telefonikoodide kohta, ning on saadaval ka Läti telefonikataloogid. Avalikest telefonidest helistamiseks on vajalik telefonikaart, mida on võimalik osta mitmetest kioskitest ja kauplustest. Telefonikaartide hinnad on Ls 2.00, 5.00 ja 10.00.
Avalikes taksofonides on võimalik kõnesid ka vastu võtta, ning helistada vastuvõtja arvel. Avalikest telefonidest saab tasuta helistada hädaabi numbritele – tuletõrjesse, politseisse, kiirabisse, gaasiavariisse.
Läti kood on +371
Kohalike kõnede operaator – 116
Rahvusvaheliste kõnede operaator – 115
Lattelekom abiteenus: 8008008
Post
Riias on postkontorid avatud tööpäeviti 9.00 kuni 18.00, laupäeviti 9.00–13.00, pühapäevadel aga on suletud. Maakonna postkontoritel on lühem tööaeg.
Riia peapostkontor (51. postiosakond) asub Brīvības puiestee 32. Postkontori tööaeg: tööpäeviti 7.00 kuni 21.00, laupäeviti, pühapäeviti ja riigipühadel 10.00 kuni 18.00.
50. postiosakond asub Stacijas väljak 2, Keskraudteejaama juures ja on suvel avatud 7.00 kuni 21.00, laupäeviti 9.00 kuni 20.00, pühapäeviti 10.00 kuni 20.00.
Läti post pakub erinevaid teenuseid – kirjade, panderollide, pakkide ja väikepakkide saatmist, telefaksi saadetiste kättetoimetamist, kullerposti, kohalikke ja rahvusvahelisi kaugekõnesid, teostab kohalikke ja rahvusvahelisi rahaükelandeid jm.
Postkaardi saatmine maksab Lätis Ls 0,15, Euroopasse - Ls 0,36, mujale - Ls 0,40.
Kirja saatmine maksab Lätis Ls 0,22, Euroopasse - Ls 0,45, mujale - Ls 0,55.
Postkastid on kollast värvi ja asuvad hoonete küljes. Postmarke võib osta postkontoritest ja ajalehekioskitest. Posti kohaletoimetamise tähtajad Lätist Euroopasse on 5-7 päeva, Ameerikasse, Austraaliasse 10-14 päeva, kuid tihtipeale liigub post kiiremini.
|
