Riia - Jurmala

Riia - Jurmala Lääne-Läti Lõuna-Läti Põhja-Läti Ida-Läti

Riia

Napoleon nimetas Riiat „Londoni eeslinnaks”, kus kohtuvad mitmete rahvaste traditsioonid. Muistend räägib, et kord saja aasta jooksul tõstab Kurat oma pea Daugava jõest välja ja küsib, kas Riia on valmis. Kui vastus on „jah”, siis peaks Riia oma kaheksasajandal sünnipäeval 2001. aastal kindlasti Daugavas uppuma. Sel põhjusel peab Riias alati usinalt ehitama, muutes linna iga aastaga ilusamaks. Kui Teie ei usu seda, tulge ja veenduge ise oma silmadega! Riias on selle 806 000 elanikuga rohkem suurlinna võlu kui mõnes teises Baltimaade linnas. Asudes Daugava suudmes Läänemeres Riia lahe kaldal on Riia suurepärane õhu-, raudtee- ja maanteeliikluse keskus, mis muudab ta suurimaks turismikeskuseks kogu riigis. Riia on rikas oma ajaloo ja kultuurimälestiste poolest ja pakub arvukaid meelelahutusvõimalusi. Turistid võivad rõõmustada silmapaistvate gootika-, barokk-, klassitsismi- ja juugenstiili hoonete üle. Nende stiilide mitmekesisust ja küllust on tunnistanud ka Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni ekspertiis ja 1997. aastal lülitati Riia keskosa UNESCO Maailmapärandi nimekirja:
1) ühe maailma suurima ja paremini säilinud juugendstiilis hoonete kollektsiooni omava linnana,
2) linnana, mille arhitektuuris peegeldub linna ajalugu 1201. aastast tänapäevani,
3) linnana, kus on unikaalne puithoonete kollektsioon selle keskosas.

Ajalooliselt on Riia olnud kaubandusteede ristpunktiks ida ja lääne vahel. 1282. aastal sai ta Hansa Liidu liikmeks ja oli selle aktiivne liige kuni Hansa Liidu lagunemiseni umbes 300 aasta pärast. Edasise arengu jooksul kasvab Riia suureks kaubanduse ja turismi keskuseks. Paari sajandi pärast hakkas ta edukalt võistlema Praha, Pariisi ja teiste pärlitega. Riias toimub aktiivne kultuurielu. Riia Toomkirik on tuntud kogu maailmas oma akustika ja suure oreli poolest ja soovitame Teil külastada mõnda orelimuusika kontserti, mis seal tihti toimub. Riias (eriti suvel) toimuvad erinevad muusikafestivalid, klassikalisest muusikast ja ooperimuusikast kuni jazz- ja rockmuusikani. Riias saab külastada ka mitmeid huvitavaid ekspositsioone ja kaasaegseid kunstigaleriisid.

Riia vanalinn
Riia (asutatud 1201) vanalinn on territoorium, mida eraldasid kuni 19. saj keskpaigani kaitsemüürid. Siin on säilinud Riia vanemad ehitised - Toomkirik, Püha Peetri kirik, Püha Jaani kirik, Püha Jakobi kirik, eluhoonete kompleks «Kolm venda» ja Riia loss, milles asuvad Läti Ajaloomuuseum ja Väliskunstimuuseum. Râtslaukumsil ehk Raeväljakul on rekonstrueeritud II Maailmasõjas hävinud Mustpeade maja ja Raekoda, kus praegu asub Riia Linnavolikogu.
Riia – juugendstiili metropol
Riia juugendstiili ehitised üllatavad igaüht oma arvukusega, mitmekülgsusega ja suurepärase kunstikvaliteediga. Eriliselt rafineeritud ja ekstravagantsete juugendstiili hoonetega on kuulsad Alberta ja Elizabetes tänavad, kuid loendamatul hulgal võib selle stiili näiteid leida kõikides 19. saj lõpus ja 20. saj alguses ehitatud linnarajoonides.

Jûrmala

Jûrmala – suurim Balti riikide kuurortlinn ja suuruselt teine Läti linn, mis on juba ammu kuulus oma looduslike ravifaktorite poolest – õrn kliima, meri, tervislik õhk, ravimuda ja mineraalveed. Eriti palju annab kuurortile juurde 32 km pikkune valge liiva rand, laiad männimetsad ja Lielupe jõgi. Jûrmalas eksisteerivad edukalt üheskoos eelmise sajandi alguses ehitatud puust suvilad ja kaasaegsed kuurortehitised.
Jûrmala on üks soositumaid rahvusvaheliste konverentside ja koosolekute kohti. Mitmetes hotellides on võimalused nii eduka vaimse töö kui ka puhkuse jaoks. Mõned tulevad siia tervise taastamiseks või tugevdamiseks, kasutades erinevaid rehabilitatsioonivõimalusi, ravimuda ja mineraalvee tervistavat toimet.
Siin elavad tööinimesed, kes iga aasta pakuvad turistidele uusi võimalusi puhkamiseks – kuurorthotelle, SPA keskuseid, restorane, erinevaid meelelahutusviise. Aktiivse puhkuse austajad saavad aega veeta tennisväljakutel, jõusaalides, sõita jahtidega ja skuutritega, mängida piljardit ja bowlingut, ratsutada, külastada kohalikke ja rahvusvahelisi meelelahutusüritusi, kuulata kontserte kuulsas Dzintari kontserdisaalis, nautida veelõbusid „Lîvu veepargis” või lihtsalt jalutada mööda Jomasi tänavad. Gurmaane aga ootavad Jûrmala restoranid ja kohvikud. Jûrmala on linn elu pulsil – vahelduse ja edu lainel, armastuse ja lootuse lainel. See linn kutsub igaühte siia ikka ja jälle tagasi. Jurmala rand
Jurmala linn hakkas riialaste puhkekohana välja kujunema juba 19. saj 30ndatel aastatel. Tänapäeval on Jurmala oma liivarannaga muutunud ka välismaalaste meeliskuurordiks. Siin ootavad turiste hotellid, sanatooriumid, puhkekodud, restoranid, kohvikud ja kasiinod. Talvel on võimalik meelt lahutada Livi veepargis - Baltimaade suurimas veepargis.
Jurmala linna puitarhitektuur
Jurmala linnaehituse omapära määravad paljud 19. saj ja 20. saj I. poolel ehitatud suvilad, mille hulgas domineerivad erineva stiili ja märgistatud jalgrattateid.
Kemeri Rahvuspark
1997. aastal asutatud parki kuuluvad Suur Kemeri raba, Kaniera järv, Slocene jõeorg, Rohelise soo väävliallikad, muistsed sisemaaluited, liivane mererand rannikuluidetega ja Valguma järv. Külalistele pakutakse turismiradasid ja markeeritud veloradasid.
http://www.kemeri.gov.lv

Baltcottist Kontaktandmed Sitemap